Search This Blog

Monday, May 17, 2010

ülesanne 31

1.
draama- tõsise sisuga näidend
näidend- Laste-, lühi-, värssnäidend. Näidend + film
dialoog- kahekõne
remark- märkus
vaatus- näidend kolmes vaatuses

2.
Keskkooli muusikal.
Käisime seal klassiga. See oli suht normaalne muusikal. seal sai nalja ja ka põnevust seda vähem. Kõige paremini jäi mulle sellest meelde "Metssead igalpool".

3.
b)

filme on loonud:

Sulev Nõmmik- "Mehed ei nuta" (1968), "Noor pensionär" (1972) ja "Siin me oleme!" (1979).

Arvo Kruusement- „Kevade” (1969), „Don Juan Tallinnas” (1971), „Suvi” (1976), „Naine kütab sauna” (1978), „Karge meri” (1981), „Bande” (1985), „Sügis” (1990).

Hardi Volmer- "Imeline nääriöö" (1984), "Nõiutud saar" (1985), "Kevadine kärbes" (1986).

Tim Burton- "Doctor of Doom" (1979), "Vincent" (1982), "Luau" (1982).

Steven Spielberg- 1971 "Duell" (Duel), 1974 "Sugarlandi ekspress" (The Sugarland Express), 1975 "Lõuad" (Jaws).

Alfred Hitchcock-
1925 "The Pleasure Garden" "Mõnu Aed", 1926 "The Mountain Eagle" "Mäe kotkas".

4.


mahorka- tubakas
külimit- külviriist ja viljamõõt
rehnut- Peab rehnungit, rehnutit v rehnutti
kuliss- teater näitesein

Monday, May 10, 2010

Ülesanne 29. Eesti kirjanikud

Friedrich Reinhold Kreutzwald- Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst.Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815–1817, kreiskoolis 1817–1818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 1818–1819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 1826-1833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.







Jüri Parijõgi- Jüri Parijõgi oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog.Õppis Kunda vallakoolis, 19051909 Rakvere linnakoolis ja 19291931 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Töötas 1910. aastast õpetajana Rakvere lähedal Kaarli vallakoolis, osales 19151917 I Maailmasõjas ja 19191920 Vabadussõjas. 19201929 oli õpetaja Rakveres ja seejärel Tartus. Hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas. Jüri Parijõgi oli alates 22. septembrist 1934 ÜS Raimla liige ja alates 16. maist 1936 vilistlane.







Aino Pervik- Aino Pervik on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija.Aino Pervik sündis velskri perre. Oma õpinguid alustas ta Järvakandis, seejärel astus Tallinna Õpetajate Seminari. Ta õppis ka Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. Aastatel 1955–1960 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana. 1960–1967 oli ta Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetaja.





Jaan Rannap- Jaan Rannap on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend.Lõpetas 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 19551977 ajakirja Pioneer toimetuses ja 1977. aastast Tähekese toimetuses.





Leelo Tungal-Leelo Tungal on eesti kirjanik. Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal .Eurolaul 1993 võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Sõnad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must.





Jaan Kross- Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja ja esseist. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (1938–45) õigusteadust [1] . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud





Tiia Toomet- Tiia Toomet on Eesti kirjanik. Ta lõpetas 1970 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja 1978 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilinstituudi. Ta in ka Tartu mänguasja muuseumi asustaja ja juhataja.


Silvia Truu- Andmeid pole!!!


Andrus Kivirähk-Andrus Kivirähk on Eesti kirjanik. Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Praegu töötab Eesti Päevalehes. Tema kuulsaim raamat on "Rehepapp".

Monday, May 3, 2010

ül 26.

TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant



Leia tekstist, millised võimed on antud tormile ja puudele.
Torm rajutseb, Torm sööstab, Torm piitsutab, Torm väsib, Puud oigavad surmasui.

Monday, April 26, 2010

Ülesanne 25

Õigekiri

Mina tegin kõige rohkem vigu Täheortograafia hääliku pikkuse õigekirja ülesanndes sain 52%.

nt.paral-elne - paralleelne; gram-ofon - grammofon; bal-ett - ballett; bluf-ivad - blufivad jms sõnad kus on võõrhäälik sees.

Monday, April 19, 2010

Ülesanne 23. „Kevade“ dialoogid



pilt number 2.

Imelik ütleb:"Poisid mul on heroiini!"
Teised koos:"Ära jama!"
"Teate, eile tulin koolist koju ja leidsin kraavist. Mingi parm oli jälle purjuspäi töllerdades jätnud." jutustab Imelik.
"Ou imelik, jaga meile ka," räägib Toots.
Imelik vastab:"Oodake peale kooli lähme Tootsi keldrisse ja seal ohohhoo, hakkab nalja saama."
"TAVAI! LÄHME!" kõik kooris.
"Heroiin! lalalalaaa! Heroiin! laalalalalalaaa!" laulavad kõik kooris.
" HEROIIN!!!!": üle kooli karjudes.

Monday, April 12, 2010

Ülesanne 21

10.koht
Kevade:
Filmi loojad:Kullo Must, Jüri Toomingas.
Tähtsamad osatäitjad: Arno Liiver, Riina Hein, Aare Laanemets.
Selles loos kirjutab Oskar Luts sõprusest, armastusest ja elust. Kõik toimub Eesti pisikeses koolis 1976 aastal.

9.Koht
Ruudi:
Filmi loojad: Leander Carell, Marc-Daniel Dichant, Patrick Knippel.
Tähtsamad osatäitjad: Paul Oskar Soe, Juta Altmets, Tarvo Langeberg
Lugu 7 aastasest poisist kes tahab elada viikingi elu.

8.koht
Suvi:
Filmi loojad: Arkadi Pessegov
Tähtsamad osatäitjad: Aare Laanemets, Riina Hein, Margus Lepa.
See lugu räägib kuidas Joosep Toots tuleb Venemaalt ja hakab oma pahandustega jälle peale.

7.koht
Sügis:
Filmi loojad: Maret Hirtentreu
Tähtsamad tegelased: Aare Laanemets, Riina Hein, Margus Lepa.
See on klassikaline film kuidas lapsed käivad koolis ja nende igapäeva elu elavad.

6.koht
Talv:
Filmi loojad: Andres Puustusmaa
Tähtsamad tegelased: Risto Kübar, Märt Avandi, Peeter Oja
Punane elavhõbe viib kriminaalsesse heitlusse hullu aja hullud kangelased, kes proovivad noorust ja kogenematust trotsides oma eesmärke saavutada. Musta ja valge, hea ja halva piirid hägustuvad, kui inimsuhetesse löövad kiilu armastus, truudusetus, vihkamine ja reetmine. Kangelased peavad ise otsustama, kummale poole piiri jääda ja kuidas oma eluga edasi minna.

5.koht
Sigade revolutsioon:
Filmi loojad: Rene Reinumägi, Jaak Kilmi
Tähtsamad tegelased: Arvo Kukumägi, Anne Paluver, Andres Ots, Tõnu Tepandi, Anu Saagim
1986.aasta suvi. Kümned tuhanded noored kogunevad üle Nõukogude Liidu suvelaagritesse, kus põhilise osa tegevusest on kodumaa vankumatute juhtide tegude, mõtete ja ettevõtmiste ülistamine ning kummardamine. Ühes paljudest suvelaagritest teevad aga sündmused järsu pöörde, kui sinna kohale sõitnud noored tõstavad mässu oma õiguse eest teha ja välja öelda seda, mida nad mõtlevad. Muidugi teevad laagriülemad kõik selle nimel, et puhkenud rahutusi kiiresti maha suruda.

4.koht
Kohtumine tundmatuga:
Filmi loojad: Jaak Kilmi
Tähtsamad tegelased: Tiit Sukk, Raivo E. Tamm, Peeter Oja, Maria Avdjushko, Ülle Kaljuste
ETV algusaastad. Ekraanile ilmuvad tädi Ruth, Tipp ja Täpp ning särtsakas Valdo Pant (Raivo E. Tamm).
Pandiga töötab koos suurepäraste teeletöötaja oskustega, kuid veidi saamatu Mati Tilba (Tiit Sukk). Kui Mati allamäge minev elu peaaegu, et rappa on jooksnud, juhtub midagi uskumatut - tema pähe maandub Tipi ja Täpi tegemisi uurima tulnud marslane. Marslase abiga avalduvad Mati suurepärased võimed ning lõpuks hakkab ta asendama ka Panti ennast. Kuid ka marslasel on oma ülesanne täita.

3.koht
Röövlirahnu Martin:
Filmi loojad: Rene Vilbre
Tähtsamad tegelased: Madis Ollikainen, Andry Zhagars, Kadi Sink, Ott Sepp
Martin (Madis Ollikainen) on väike 10 aastane poiss, kes elab koos lesest emaga. Tema üksluisesse ellu toob suuri muudatusi tänavalt leitud kass (Ott Sepp), kes suudab end Martini sarnaseks poisiks muuta. Kass aitab lahendada 10 aastasele poisile omaseid probleeme ning aitab ka tema emale uut meest otsida.

2.koht
Veepomm paksule kõutsile:
Filmi loojad: Varis Brasla
Tähtsamad tegelased: Baiba Broka, Undïne Vïksne, Zane Leimane
Marta ja väike Linda vajavad lapsehoidjat, kuna vanemad on sunnitud kodunt lahkuma, et perele leiba teenida. Tüdrukuid saabub hoidma egoistlik ema õde Una. Tädi- ja lastevaheline läbisaamine pole kõige parem. Marta suureks sooviks on saada endale koerakutsikas, kuid Una ei salli koeri ning keelab kategooriliselt sellest unistamise. Kättemaksuks peletab Marta eemale tädi kosilase - juveliir Ivo. Algab tõsine võitlus ja lapsed otsustavad vahendeid valimata tädist vabaneda. Sõdimise käigus Marta muutub. Ta avastab inimsuhete mitmekihilisuse ning jõuab järeldusele, et tegelik väljapääs on inimeste mõistmises ning lahenduste otsimises.

Jepii 1.koht on
ISSI LASTEAED:
Filmi loojad:Steve Carr
Tähtsamad tegelased:Eddie Murphy ja Jeff Garlin.
Reklaaminduses töötavad Charlie (Eddie Murphy) ja Phil (Jeff Garlin) vallandatakse ja ei leia uut tööd. Et end rahahädast päästa otsustavad nad avada Charlie kodus lasteaia. Peagi on nende hoole all mitmed lapsed ja lasteaed kogub populaarsust. Kuid see odav ja lastesõbralik lastead on pinnuks silmas Chapmani Akadeemiale – eliiteelkool, kus direktor proua Harridan (Anjelica Huston) ranget distsipliini nõuab ja koolivormides neljaaastastel lastel võõrkeeli tuupida laseb.

Monday, April 5, 2010

Ülesanne 19

1. Mis on filmi kunst?
Filmikunst on kunstiliik, mis tegeleb filmide loomisega.
2. Nimeta filmižanrid.
Filmižanrid on dokumentaalfilm dokumeeritud sündmustest, armastusfilm armastusest jne.
3.Nimeta mängufilmide liike.
Sõjafilm, pornofilm, seiklusfilm, märul ja fantaasiafilm.
4.Milliseid auhinnde antakse parimatele filmidele?
Auhinnad on oscar, kuldgloobus ja eesti filmiajakirjanike ühingu aasta filmi auhind.
5. Vaata Eesti fimide loendist, mis oli Eesti esimene film. Pane kirja selle filmi ilmumisaasta, pealkiri ja režisöör.
Eesti esimene film oli Karujaht Pärnumaal, ilmumisaasta on u. 1910 ning režisöör on Johannes Pääsuke.
6. Mis on su lemmik film? Millest see jutustab? Põhjenda vähemalt viie lausega, miks see on sinu lemmik film, mis sulle selle juures meeldib.
Minu lemmik film on Beverly Hills Cop (Beverly Hillsi võmm). See film jutustab ühest mehest kes on Detroidi politsei ja ta kaks sõpra üritavad pätte tabada, näiteks kolmandas osas tapetakse politsei ülem ära ja siis hakkab ta kurjategijaid jahtima. Mulle meeldib see film kuna seal näitleb Eddie Murphy (Detroidi politsei). see film on põnev ja naljakas ning täis palju tegevust.
7. Mis aastat loetakse filmikunsti alguseks.?
1895. a. hakkati tegema liikuvaid filme ehk filmikunsti algus.
8. Kes panid filmikunstile alguse?
Prantslased.
9. Millal tehti esimene tummfilm?
Esimene tummfilm tehti aastal 1895 a.
10. Millal loodi esimene helifilm?
Esimene helifilm loodi 1927 a.
11. Millal loodi esimene värvifilm?
Esimene värvifilm 1935 a.
12. Kes on stenarist?
Stenarist kirjutab filmi.
13. Kes on režisöör?
Režisöör on filmi lavastaja juhib näitlejate tegevust.
14. Kes on operaator?
Operaator on filmija.
15. Kes on produtsent?
on filmistuudio omanik või selle esindaja
16.Mis on filmi tegemise juures kunstniku ülesanded?
Kunstnik valib näitlejatele riided valib vilmimis koha jne.
17. Mida peab oskama näitleja?
peab olema hea keskendumisvõimega, täpne liigutustes ja näoilmetes, oskama stseene mängida ükskõik millises järjekorras

Monday, March 29, 2010

ül. 18

1.)

Arendamine on mul enam vähem. Tootmine on mul nõrgim ala hetkel aga müümine päris hea. Administreerimine on mul suht tugev ala ja motsivatsioon ka. Majanduslik ala ja koostöö võimed on mul kõige tugevamad alad.

2.)

Tähed on mul ENFJ see tähendab ekstravert intuitiivne tundeinimene otsustaja. Selle tüüp on hea suhtleja, mõistev, salliv ja lugupidav. Raskused on esitada ettepanekuid ning koosolekuid ja arutelusi.

ESMANE MULJE

ENFJ tüüp on lõbus ja vahva ja ning ei pööra tähelepanu protokollidele ega käitumisreeglitele.

SUHTLEMINE

ENFJ tüüp valitseb hästi sõnu kuid keerulistes olukordades nämmutab ja kokutab.

Monday, March 15, 2010

Ülesanne 17

II
Ma arvan, et III peatükis hakkatakse pätti tõsisemalt otsima. Pätt ei leida üles ning temast ei jää ühtegi jälge.

III
1. Tegevus toimub Emajõe lähedal külas.
2. peamised tegelased on Mari ja Reilika ja Mati.
3.

IV
Mul ei läinud eriti ühtegi asja täppi ainult see ,et nad hakkavad pätti tõsisemalt otsima.

Monday, March 8, 2010

Ülesanne 16 „Ramps ja oranž jalgratas“

Ennustus

Ma arvan, et seal juhtub õnnetus. jalgratas mis on oranži värvi sõidab sillalt alla ja ratas lendab nii sodiks, et sellest jääb ainult rämps alles. Rattajuht jääb ellu kuna ta hüppab enne maha.

mul ei läinud midagi eriti täppi.

Küsimused

1. Kes on Mari parim sõbranna?
2. Missugune koer jooksis Marile vastu?
3. Kes on sirelililla kleidiga naine?
4. Kes on kuriteo ohver?
5. Kes jõudsid enne Marit ette?
6. Kus toimus tegevus?
7. kes olid kõrval tegelased? (Mitte nii tähtsad)
8. Kes oli ohver?
9. Kes kiusas Mari?
10. Mis on oranž rattas?

Monday, March 1, 2010

Ülesanne 15. Sünonüümid ja antonüümid

Mine Interneti-aadressile http://www.eki.ee/dict/ ja otsi sünonüümisõnastikust järgmiste sõnade sünonüümid:
vaene – varatu, kerjuslik, kehv
roheline – orasekarva, rohukarva, rohiroheline
laps – inimeselaps, inimlaps, võsu
jooksma – punuma, liduma, ledima
julge – kartmatu, kartuseta, kohkumatu
õpilane – kooliõpilane, koolilaps, koolinoor
sööma – keha (keret, kõhtu) kinnitama, suupistet (einet, hingepidet, kehakinnitust) võtma, toitu (leiba) võtma
ohtlik – hädaohtlik, ohurikas, riskantne
meeldima – mokkamööda, meelepärane, meele järele
väljamõeldis – fantaseering, mõttekujutelm, vaimusünnitis

NB! Kui sellest sõnaraamatust ei leia sobivat vastet, mine leheküljele http://www.keeleveeb.ee/ , ava sünonüümisõnastik ja esita seal päring uuesti.

Antonüümisõnastikust otsi järgmiste sõnade antonüümid:
sile – kortsuline, käkrus, kärssus
helde – kitsi käega, ihne, ihnus
lähedane - kaugelasuv, võõras ülek, võõrastav ülek
virk - laisa loomuga, laisaloomuline
lõbus - rõõmutu, kurb
kitsas – ruumikas, lahe, mahukas, maokas
hapu – Magusad ja hapud õunad. Magus kui mesi. Hapu kui põrguline
raske – kergekaaluline, mitteraske
tuhm – hele, terav, pimestav
puhas – ebapuhas, puhtusetu, kasimata

Leitud sünonüüme ja antonüüme kasutades koosta vähemalt 20-lauseline põnev jutt. Pealkirjasta see ning publitseeri oma ajaveebis. Tõmba kasutatud sünonüümidele ja antonüümidele joon alla.

Lendur Ahv

Toimub lend New Yorki. Lennukisse viiakse rasket kaupa kuid Keegi ei tea mis seal sees on. Lennuk on sõitnud 12 tundi ja juhid kuulevad, et midagi peksab nende põranda all. teine piloot teeb ukse lahti ja sealt kargab ahv välja. Ta on tuhmi värvi kuna ta ülbitses mootoris. Ahv on väga lõbus. Piloodid kutsuvad kliendi teenindajad, et ahv läheks piloodi ruumist ära. Ahv on väga ohtlik juht ruumis olemiseks. Ahv on kaval ta laseb end ära viia, kuid just siis ta rabeleb lahti huppab piloodile kaela. Ahv toksib kõiki nuppe ja lennuk teeb PÕMM.

Monday, February 22, 2010

Meil juhtub koolis naljakaid asju

Meil juhtub koolis jube naljakaid asju. Tavaliselt sõpradega, aga õpetajaga vähem. Nalja saab ka siis, kui käime kehalises kasvatuses õues.
Näiteks ükskord kui, me käisime 5. klassis, ummistasime Heli Uustali klassi vastas olevat WC-d. See oli üks naljakaim asi, mis me oleme koolis teinud. Me toppisime poistega vetsupaberit potti ja lasime vee peale.
Matemaatika tunnis saab ka nalja. Näiteks Reitel karjub „Püha loom!“. Püha loom karjub ta siis, kui me paneme võrdusmärgi valesse kohta. Ta teeb akna lahti ja kui tuul vihiseb mööda siis, ta ütleb“ Kuuled, püha loom on tige!“
5. klassis sai nalja, kui Ken jooksis ukse maha. Nimelt jooksime sööma ning Marti lükkas teda ja Ken kiljus ja jooksis ukse maha. Me tulime just esimeselt korruselt matemaatika tunnist.
Muusika tunnis saab ka nalja kui mingi laul on millele sobivad hästi ropud sõnad. Näiteks „Mu isamaa mu munn ja kõõm…“. Õpetaja reaktsioon on siis muidugi tige, sellepärast, et õpetaja on Sirje Ojavee.
Kunsti tunnis saab ka nalja. See õpetaja ei saa millestki kui räägid slängi. Aga ta on minu arust ikkagi tore õpetaja. Vähemalt oli.
Kokkuvõttes saab koolis ikkagi palju nalja ja sõpradega on tore.

Monday, February 8, 2010

Ülesanne 13

Pilt 1.

Tal on jube habe ja räme kaela ümbris (mingi riie). Ta on kindlasti vana.

Pilt 2.

Ta on naine, nimi on Mona Lisa. Tal on pikad mustad juuksed ja must kleidi moodi asi seljas.

Pilt 3.

Ta on mees kellel on suur habe ja see on valget värvi. Ta on vist vana ja tal on pruun mantel seljas.

Ülesanne 11.

Ta on 13 aastane. Välimus on pikka kasvu. Lemmik tegevused on tal sport ja runescape. Teistega ei suhtle ta ropult nagu "Läksin sinna kuradi trenni." Minu arust on ta väga sõbralik ja normaalne inimene (suhete mõtes inimestega). Looduse vastu on ta sõbralik ainult vahest võibolla kuseb lumme. Hobid on tal koss ja poistekoor. Suhtumine kunsti on hea, ta ei mölise igaühega tunni ajal vaid joonistab. Sport on tal üks lemmikuid asju, kuna ta ise teeb sporti. Muusikakool talle eriti ei meeldi kuigi ta käib seal aga tahab ära tulla.

Monday, February 1, 2010

Kriminaaljutt

Toas oli vaid üks inimene ja ainus hääl, mis sealt kostis, oli selle inimese käes oleva sulepea krabin, kui seda rida rea järel mööda paberit veeti.
Polnud kedagi, kes oleks lugenud neid paberile veetavaid ridu. Ja kui seal olekski keegi viibinud, oleks ta vaevalt oma silmi uskunud. Sest see, mida seal kirja pandi, oli selge, pisiasjadeni hoolikalt läbi mõeldud mõrv.

Paberil oli kirjas "Tõkke pood kell 12.00 pomm" muud ei midagi. Mees kes seda luges oli detektiiv. Esimese asjana jooksis ta Saue politseisse ütlema mis seal kirjas. Politseid läksid kahe auto täiega. Kaks meest läksid teisepoole auto teed põõsasse peitu kaks meest krõpsupakkide leti taha ja üks politsei rääkis poemüüijaga kes oli ise tavalistes riietes.
Poodi sisenesid kaks meest kaasas raske suur kott. Politseid küsisid "mis seal on". Nad panid plehku kuid põõsast kargasid politseid ja pätt saadi kinni.


Tegusõnade kokku-ja lahku kirjutamine

Harjutus 2.

Eksisin sõnadega:

tuleb üles kirjutada-tuleb üleskirjutada
ette vaadates-ettevaadates

Harjutus 3.

on läbi rääkinud-on läbi rääkinud ma panin on läbirääkinud

Monday, January 25, 2010

Kriminaalkirjandus

1. ülesanne

Detektiiv - salapolitseinik
Kriminaalne - kuritegelik, kuritegevusega seotud

2. ülesanne

Kriminaalromaan on romaan, mille traditsioonilisteks osadeks on kuritegu, selle uurimine ja lahendus, traditsioonilisteks tegelaskujudeks ohver, kuriteo uurija ja kurjategija.

1. Kriminaalromaani komponendid on kuritegu, uurimine, ohvrid ja lahendus.

2. Dektektiivromaan
Thriller
Kohtudraama

3. "Mõrvad Rue Morgue´il"

4. "Sherlock Holmes" ja "Doktor Vatsoni" autor on Arthur Conan Doyle.
"Hercule Poirot" ja "Arthur Hastings" autor on Agatha Christie.
"Inspektor Maigret" autor on Georges Simenon.
"Perry Mason" autor on Erle Stanley Gardner.

5. Raymond Chandleri eeskujuks olid Dashiell Hammeti vähesed romaanid.

Monday, January 18, 2010

"Eesti keele sõnaraamatu" kasutamine

1. ülesanne

varrukas, kanarbik, apelsin, mandariin, krokodill, president, röntgen, anekdoot, detektiiv, arhitekt, brikett, taburet, kotlet, pankrot, garaaž, garderoob, psühholoogia, draama, kandidaat,kompvek,traagiline, hubane, kiirkäija, minia, treial, revolutsioon, materjal, linlane, professor, režissöör, vargsi, müüja, finiš

1. Kanarbik siutsub puul.
2. Karl on detektiiv.
3. Andresel on varukas tobi pakk.
4. Abella on jube kiirkäija ja narkoman.
5. Krokodillide nimi on Sool ja Pipar.
6. Pärtel sööb ufo laevas kotleti.
7. Ragnar jooksis enne finiši vastu puud.
8. Kristofer jooksis ruttu psühholoogi juurde.
9. Kõik klassi poisid pididtaburetidel istuma.
10.Rene läks omadega pankroti.


2. ülesanne

tüüpsõna 8 (õpik)poogen, poogna, poognatõudne - tüüpsõna 11 (raudne)õudne, õudse, õudsatkorsten - tüüpsõna 8 (õpik)korsten, korstna, korstnataldis - tüüpsõna 34 (rukis)aldis, aldi, aldistneedma - tüüpsõna 63 (murdma)needma, needa, neanvaaritama - tüüpsõna 52 (kirjutama)vaaritama, vaaritada, vaaritanteadma - tüüpsõna 63 (murdma)teadma, teada, teanteotama - tüüpsõna 51 (muutuma)teotama, teotada, teotan

Tuesday, January 12, 2010

Monday, January 11, 2010

Kui te seda sõnumit loete olete 1. võitja kes võidab 0,001 krooni ja peale kauba viirusi.