ülesanne 31

1.
draama- tõsise sisuga näidend
näidend- Laste-, lühi-, värssnäidend. Näidend + film
dialoog- kahekõne
remark- märkus
vaatus- näidend kolmes vaatuses

2.
Keskkooli muusikal.
Käisime seal klassiga. See oli suht normaalne muusikal. seal sai nalja ja ka põnevust seda vähem. Kõige paremini jäi mulle sellest meelde "Metssead igalpool".

3.
b)
filme on loonud:

Sulev Nõmmik- "Mehed ei nuta" (1968), "Noor pensionär" (1972) ja "Siin me oleme!" (1979).

Arvo Kruusement- „Kevade” (1969), „Don Juan Tallinnas” (1971), „Suvi” (1976), „Naine kütab sauna” (1978), „Karge meri” (1981), „Bande” (1985), „Sügis” (1990).

Hardi Volmer- "Imeline nääriöö" (1984), "Nõiutud saar" (1985), "Kevadine kärbes" (1986).

Tim Burton- "Doctor of Doom" (1979), "Vincent" (1982), "Luau" (1982).

Steven Spielberg- 1971 "Duell" (Duel), 1974 "Sugarlandi ekspress" (The Sugarland Express), 1975 "Lõuad" (Jaws).

Alfred Hitchcock- 1925 "The Pleasure Garden" "Mõnu Aed", 1926 "The Mountain Eagle" "Mäe kotkas".

4.

mahorka- tubakas
külimit- külviriist ja viljamõõt
rehnut- Peab rehnungit, rehnutit v rehnutti
kuliss- teater näitesein

Ülesanne 29. Eesti kirjanikud

Friedrich Reinhold Kreutzwald- Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst.Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815–1817, kreiskoolis 1817–1818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 1818–1819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 1826-1833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.

Jüri Parijõgi- Jüri Parijõgi oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog.Õppis Kunda vallakoolis, 1905–1909 Rakvere linnakoolis ja 1929–1931 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Töötas 1910. aastast õpetajana Rakvere lähedal Kaarli vallakoolis, osales 1915–1917 I Maailmasõjas ja 1919–1920 Vabadussõjas. 1920–1929 oli õpetaja Rakveres ja seejärel Tartus. Hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas. Jüri Parijõgi oli alates 22. septembrist 1934 ÜS Raimla liige ja alates 16. maist 1936 vilistlane.

Aino Pervik- Aino Pervik on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija.Aino Pervik sündis velskri perre. Oma õpinguid alustas ta Järvakandis, seejärel astus Tallinna Õpetajate Seminari. Ta õppis ka Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. Aastatel 1955–1960 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana. 1960–1967 oli ta Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetaja.

Jaan Rannap- Jaan Rannap on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend.Lõpetas 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 1955–1977 ajakirja Pioneer toimetuses ja 1977. aastast Tähekese toimetuses.

Leelo Tungal-Leelo Tungal on eesti kirjanik. Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal .Eurolaul 1993 võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Sõnad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must.

Jaan Kross- Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja ja esseist. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (1938–45) õigusteadust ^[1] . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud

Tiia Toomet- Tiia Toomet on Eesti kirjanik. Ta lõpetas 1970 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja 1978 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilinstituudi. Ta in ka Tartu mänguasja muuseumi asustaja ja juhataja.

Silvia Truu- Andmeid pole!!!

Andrus Kivirähk-Andrus Kivirähk on Eesti kirjanik. Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Praegu töötab Eesti Päevalehes. Tema kuulsaim raamat on "Rehepapp".

ül 26.

TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant



Leia tekstist, millised võimed on antud tormile ja puudele.
Torm rajutseb, Torm sööstab, Torm piitsutab, Torm väsib, Puud oigavad surmasui.